Uudises esitatakse avalikkusele justkui ülevaade sellest, mida “poliitikud” (esitatud kokkuvõtliku üldistusena) arvavad Heremi kandidatuurist kaitseministri kohale. Artiklit avades selgub, et arvamusi on küsitud:
- Reformierakonnalt
- Eesti200-lt
- ja justkui “opositsiooni” esindajana Sotsiaaldemokraatidelt.
Nagu aga teada, ehkki sotsiaaldemokraadid ei ole täna enam valitsuses, on nad maailmavaate poolest endiselt tänaste valitsuserakondade mõttekaaslased ja olid hiljuti koos kahe eelnimetatuga ka valitsuses.
Tegelike Riigikogu opositsioonierakondade (Isamaa, Keskerakond, EKRE, kelle toetused kokku ületavad küsitluste järgi hetkel 60% piiri) suhtumine on jäänud artiklis täielikult kajastamata, ehkki nemad peaksid olema esimesed, kelle suhtumist küsida. Kõige vähem asjakohane peaks olema valitsust juhtiva Reformierakonna enda suhtumine enda välja pakutavasse kandidaati. Kurioossel kombel alustatakse aga arvamuste osas just Reformierakonna enda omast.
Irooniliseks minnes võiks küsida, et milleks nähti vaeva Eesti200 ja sotsiaaldemokraatide suhtumiste küsimisega? Võinuks piirduda üksnes reformierakondlastega. Tasakaalustatuse seisukohalt olnuks tulemus sisuliselt sama.
